30. aprillil toimunud Ettevõtlusmess pakkus sisukat päeva nii ettevõtjatele, spetsialistidele kui ka kõigile neile, kes tunnevad huvi ettevõtluse ja selle arengusuundade vastu. Laval jagati ausaid kogemusi, praktilisi nõuandeid ning mõtteid sellest, kuidas tänases kiiresti muutuvas keskkonnas paremini kohaneda, kasvada ja väärtust luua.

Päeva jooksul jäi kõlama mitu olulist teemat. Räägiti ettevõtte kasvatamisest, müügi ja turunduse olulisusest, tehnoloogia mõjust ettevõtlusele ning sellest, kui tähtis on järjepidevus ja oskus muutustega kaasa minna. Mitmed esinejad rõhutasid, et edu ei sünni üleöö, vaid väikeste teadlike sammude ja pikaajalise töö tulemusena.

Erilist tähelepanu pöörati ka koostööle ja kontaktide loomisele. Ettevõtlusmess ei olnud ainult koht kuulamiseks, vaid võimalus kohtuda inimestega, jagada kogemusi ning leida uusi ideid ja koostöövõimalusi. Just sellised vestlused ja kohtumised annavad sageli kõige rohkem uut energiat ning värskeid vaatenurki.

Inge Suder – „Töötajate hoidmine ja väärtustamine on ettevõtte kestlikkuse alus“

Inge Suderi ettekandes jäi kõlama töötajate kaasamise ja väärtustamise olulisus ettevõtte igapäevases toimimises. Räägiti sellest, kui oluline on hoida oma meeskonda nähtaval, kaasata inimesi ettevõtte tegemistesse ning näidata ka väljapoole, kes ettevõtte taga päriselt seisavad ja mida koos tehakse.

Samuti tuli jutuks, et tugev organisatsioonikultuur ei teki juhuslikult, vaid läbi järjepideva suhtluse, märkamise ja ühiste väärtuste hoidmise. Kõlama jäi mõte, et inimesed soovivad tunda end osana meeskonnast ning just selline ühtsustunne aitab ettevõttel kasvada ja muutuvates olukordades paremini toime tulla.

Ettekandest jäi kaasa praktiline ja inimlik vaade sellele, kui suur mõju on ettevõtte sisekultuuril nii töötajate motivatsioonile kui ka ettevõtte üldisele arengule.

Rainer Saks – „Kas julgeda investeerida Eestisse?“

Rainer Saksa ettekandes tuli jutuks tänane julgeoleku- ja majanduskeskkond ning selle mõju ettevõtjatele ja investeerimisotsustele. Arutleti selle üle, kuidas muutunud geopoliitiline olukord mõjutab ettevõtete kindlustunnet ning miks on oluline mõelda riskidele ja valmisolekule ka pikemas vaates.

Kõlama jäi mõte, et ebakindlatel aegadel on oluline omada selget plaani ning hoida nii töötajad kui ka lähedased kursis sellega, kuidas erinevates olukordades tegutsetakse. Avatud suhtlus ja teadlik valmistumine aitavad vähendada teadmatusest tekkivat ärevust ning luua rohkem kindlustunnet ka keerulisemates olukordades.

Samuti jäi ettekandest kõlama, et kuigi maailmas toimuvad muutused mõjutavad paratamatult ka Eestit, ei tohiks otsuseid teha ainult hirmu põhjal. Oluline on säilitada rahulik mõtlemine, olla teadlik ümbritsevast ning keskenduda sellele, mida ettevõtted ja inimesed saavad ise oma stabiilsuse ja jätkusuutlikkuse nimel ära teha.

Kaido Pajumaa – „Töötajate mitterahaline motiveerimine keerulises majandusolukorras – kas müüt või praktiline paratamatus?“

Kaido Pajumaa ettekandes tuli jutuks töötajate motiveerimine ajal, kus ettevõtted peavad järjest enam mõtlema kuludele ja efektiivsusele. Ta rääkis sellest, kui suur roll on tegelikult mitterahalistel väärtustel ning kuidas inimesed ei tee tööalaseid otsuseid alati ainult palganumbri põhjal.

Ettekande jooksul kaasas ta aktiivselt ka publikut, arutledes selle üle, millise summa eest oleks inimene valmis töökohta vahetama. Vestlusest jäi hästi kõlama mõte, et sageli ei motiveeri inimesi lahkuma väike palgatõus, kui olemas on muud olulised väärtused – näiteks vabadus, paindlikkus, hea meeskond, kodukontori võimalus või lihtsalt hea töökeskkond. Samas tunnistati ausalt, et mingist hetkest hakkab suurem rahaline vahe siiski otsuseid mõjutama.

Lisaks jäi ettekandest kõlama, et kõik inimesed soovivad end hästi ja õnnelikult tunda ning just seetõttu muutuvad üha olulisemaks ka töökoha sisekliima ja juhtimise kvaliteet. Kaido esinemine oli väga vahetu ja kaasav – ta suutis publiku kaasa mõtlema ja kaasa rääkima panna ning rääkis keerulisematest teemadest lihtsalt, ausalt ja elulähedaselt.

Kristjan Allas – Standwood OÜ kogemuslugu

Kristjan Allas jagas ettevõtte Standwood OÜ kogemuslugu ning rääkis ettevõtte tegemistest jätkusuutliku puidutööstuse valdkonnas. Ettekandes tuli esile ettevõtte soov panustada keskkonnasäästlikesse lahendustesse ning leida võimalusi, kuidas tootmist efektiivsemaks muuta ja samal ajal vähendada ressursikulu.

Kõlama jäi ka mõte, et tänapäeva ettevõtluses muutuvad järjest olulisemaks innovatsioon, kestlik mõtteviis ja teadlik suhtumine tootmisprotsessidesse. Standwoodi näitel toodi välja, kuidas tehnoloogia ja protsesside arendamine aitavad ettevõttel kasvada ning samal ajal panustada väiksemasse keskkonnamõjusse.

Ettekandest jäi üldiselt kaasa praktiline vaade tootmisettevõtte arengule ning sellele, kuidas järjepidev tegutsemine ja pikaajaline mõtlemine aitavad ehitada tugevat ja tulevikku vaatavat ettevõtet.

Paneeldiskussioon – „AI ettevõtluses: kas võimalus, paratamatus või risk?“

Paneeldiskussioonis arutleti tehisintellekti rolli üle tänapäeva ettevõtluses ning vaadeldi AI-d nii võimaluse, paratamatuse kui ka võimalike riskide vaatenurgast. Vestluses osalesid eri taustaga praktikud ja spetsialistid, mis tõi arutelusse mitmekülgseid mõtteid nii tehnoloogia kasutamisest, ärilisest väärtusest kui ka digitaalsest vastutusest.

Kõlama jäi mõte, et tehisintellekt on juba täna paljude ettevõtete igapäevatöö osa ning järjest rohkem tuleb mõelda sellele, kuidas AI-d teadlikult ja eesmärgipäraselt kasutada. Arutelus puudutati nii tööprotsesside automatiseerimist, turundust ja sisuloomet kui ka seda, kuidas tehnoloogia aitab ettevõtetel aega kokku hoida ja efektiivsemalt tegutseda.

Samas räägiti ka riskidest ja kriitilise mõtlemise olulisusest. Kõlama jäi, et tehisintellekti kasutamisel ei tohiks kaduda inimlikkus, vastutus ega oskus hinnata info usaldusväärsust. Arutleti selle üle, kui oluline on digipädevus ning teadlikkus sellest, kuidas AI loodud sisu ja lahendusi päriselt kasutada.

Paneeldiskussioon tõi hästi esile, et tehisintellekt ei ole enam ainult tulevikuteema, vaid reaalsus, millega ettevõtted juba täna kohanevad. Samal ajal jäi kõlama, et kõige olulisemaks jääb siiski inimene ise – oskus teha teadlikke otsuseid, mõelda kriitiliselt ning kasutada tehnoloogiat viisil, mis loob päriselt väärtust.

Paneeldiskussioon – „Piirkonna ettevõtlus täna ja homme: väljakutsed ja võimalused“

Paneeldiskussioonis arutleti piirkondliku ettevõtluse hetkeseisu, väljakutsete ja tulevikuvõimaluste üle. Vestluses kõlama jäänud teemad puudutasid nii kohalike ettevõtjate igapäevaseid väljakutseid, kogukondade rolli kui ka omavalitsuste ja ettevõtjate omavahelise koostöö olulisust.

Eraldi jäi kõlama mõte, et tugev piirkondlik ettevõtlus ei sünni ainult headest ideedest, vaid toimivast koostööst inimeste, ettevõtjate ja kohaliku omavalitsuse vahel. Räägiti sellest, kui oluline on luua keskkond, kus ettevõtjad tunnevad, et neid kuulatakse ja toetatakse ning kus ettevõtluse arengusse panustatakse pikaajaliselt.

Harku valla ettevõtja Anita Norak jagas arutelus ausat ja praktilist kogemust ettevõtte Berlita Bakery ülesehitamisest. Ta tõi välja, et ettevõtluses on teatud väärtused, mille osas ei saa kompromisse teha – ühe näitena rääkis ta kvaliteetsest toorainest ja sellest, kui oluline on hoida oma toodete taset ka keerulisematel aegadel. Samuti puudutas ta töötajate väärtustamise teemat, rääkides, et teenindusvaldkonnas tuleb arvestada sellega, et osa inimesi tulebki tööle võib-olla ainult aastaks või lühemaks perioodiks. See ei tähenda aga, et neisse peaks teisiti suhtuma – ka neid töötajaid tuleb hoida, toetada ja väärtustada.

Arutelust jäi üldiselt kaasa mõte, et kuigi ettevõtluskeskkond on pidevas muutumises ning väljakutseid jagub, on piirkondlikul ettevõtlusel tugev roll kogukondade arengus. Samuti rõhutati, et ettevõtluse tulevik sõltub suuresti koostööst, kohanemisvõimest ja inimestest, kes on valmis oma piirkonna arengusse panustama.

Päeva peamised mõtted

Päeva lõpetades jäi kõige enam kõlama mõte, et ettevõtluses ei ole kõige olulisem ainult hea idee, vaid julgus tegutseda, järjepidevalt areneda ja õppida ka keerulisematest hetkest. Sellised ettevõtlusüritused aitavad tuua inimesed kokku, inspireerida ning anda praktilisi teadmisi, mida saab kohe oma töös ja ettevõtmistes rakendada.